fbpx

Alkoholisõltuvus


Alkoholisõltuvus on primaarne, krooniline ja progresseeruv haigus. Selle arengut ja lõpptulemust mõjutavad nii geneetilised, psühhosotsiaalsed kui ka keskkondlikud tegurid. Sõltuvusega kaasnevad sundsoovid ja kaob kontroll ning alkoholi tarvitamist jätkatakse tagajärgedest hoolimata.

Alkoholisõltuvus mõjutab inimese mõtlemist: näiteks võib sõltuvus panna inimese arvama, et kui ta paar päeva või nädalat alkoholi ei joo, ongi ta kõigist oma probleemidest vaba. Joomise lõpetamine ei tähenda aga seda, et sõltuvust ei ole – mittejoomine on alles paranemisprotsessi algus

Sõltuvus tähendab alkoholi tarbimist negatiivsetest tagajärgedest hoolimata.

Sõltlane tarbib alkoholi negatiivsetest tagajärgedest ja probleemidest hoolimata. Negatiivsed tagajärjed võivad olla näiteks probleemid füüsilise või vaimse tervise ja sotsiaalse stabiilsusega. Samuti võivad probleemid olla seotud töö, perekonna, raha, õigussüsteemi ja ka vaimsusega.

Alkoholisõltuvusega kaasneb eitus.

Sõltlase mõtlemine on sageli moonutatud, näiteks võib ta olla eituses. Sõltuvusega seoses on eitus psühholoogiline kaitsemehhanism, mis ei lase inimesel näha, kui karm tema sõltuvus tegelikult on. Eitust kirjeldatakse sageli kui alateadlikku protsessi, mis tähendab, et inimene ei valeta tahtlikult ega ole alati teadlikki sellest, et tema uskumused ei ole tõesed. Seega pakub eitus sõltlasele kaitset tema sõltuvuse karmi reaalsuse eest, võimaldades tal uskuda, et kõik on korras või et ta saab probleemiga hakkama.

Ravimata sõltuvus põhjustab järjest rohkem füüsilisi, emotsionaalseid ja sotsiaalseid probleeme ning võib lõpuks sind tappa.

Alkoholi võõrutusseisundi ravi on esimeseks sammuks alkoholisõltuvuse ravis.

Pärast võõrutusseisundi ravi lõppu tuleb võimalikult kiiresti jätkata aktiivse sõltuvushäire raviga tagasilanguse riski vähendamiseks.

Alkoholi võõrutusseisundi sümptomid tekivad alkoholist sõltuvuses oleval inimesel umbes 24–48 tundi pärast viimase koguse alkoholi tarvitamist ning nähud võivad kesta 5–7 päeva. Esimesed sümptomid võivad esineda juba siis, kui veres on alkoholi tase veel küllaltki kõrge.

Varajasteks võõrutusnähtudeks on rahutus, ärevus, unehäired, värinad, higistamine, südamepekslemine, vererõhu tõus, peavalu, joomistung. Patsiendid kogevad sageli ka isutust, iiveldust ja oksendamist. Need sümptomid võivad kas mööduda (kerge võõrutus) või süveneda (raske võõrutus). Kui võõrutusseisund ei süvene, kaovad sümptomid 24–48 tunni jooksul. Raskema võõrutusseisundi korral kaasnevad krambid ja deliirium. Tuleb silmas pidada, et võõrutusravi üksinda, tagasilangust ennetava ravita, ei muuda inimeste joomiskäitumist, tegemist on lühiajalise lahendusega neile, kes ei ole valmis alustama ravi oma joomiskäitumise muutmiseks.

“Tasakaalus elu” taastumisprogramm

Abi alkoholisõltuvusest tervenemisel


Osaledes meie raviprogrammis, kaob või väheneb sõltlasel vajadus tarvitada alkoholi või narkootilisi aineid. Sõltuvushaiguse mõistmine, uute toimetulekuoskuste omandamine ja nende elluviimine päevast päeva tõstab motivatsiooni elada kainet elu.

Ravi toimub individuaal- ja grupiteraapias. Selle kõige keskmes on ausa ja avatud elustiili õppimine, et aidata mõista oma keemiliste ainete tarvitamise tagajärgi, millest olulisemad on joomise ja/või uimastite tarvitamise mõjud sinu elule, tervisele ning perekonna- ja inimsuhetele.

Sõltlase elu on täis saladusi. Nende saladuste avamine ja grupis aus olemine on taastumise ja kaine elu võti. Häbi ja rääkimise künnis kaovad, kui mõistad, et grupi liikmed on kogenud sama mida sina.

Meie sõltuvusnõustajad teavad isiklikust kogemusest, milline on olnud elu sõltlasena ja mida taastuja vajab, et saavutada ja säilitada kaine eluviis. Nende kogemus sõltlasena, sellest taastumisel ja hariduse abil omandatud oskused on selle programmi tugevus. Lisaks isiklikule taastumiskogemusele on meie nõustajatel koolitus sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas.

Programm kestab 3–6 kuud.